Inimesed hakkavad jõule tähistama kohe, kui lehed igal sügisel värvi muudavad. Jõulud on tõesti aasta kõige imelisem ja tegusaim aeg. Kaunistame oma maju, paneme püsti jõulupuu, küpsetame jõulumagustoite, käime jõululaupäeval jumalateenistustel, sööme palju pühadetoite, mida' kaua ootasime, ja vahetame suurel päeval kingitusi.
Kas olete puhkuse kõigi kaunitaride juures kunagi peatunud ja mõelnud, kust see alguse sai? Vastus pole' nii keeruline, kui arvate. Jõulud on pühad, mil tähistatakse Jeesuse Kristuse sündi. Jeesuse sünd Petlemmas andis märku kauaoodatud lubaduse täitumisest, et Jumal saadab kellegi, oma isikliku esindaja, eemaldama maailmast isikliku kurjuse negatiivseid tagajärgi. Jeesus oli see esindaja. Seega oli tema saabumine inimmaastikule, millest teatas ingleid täis öötaevas, hea uudis.
Kuigi Jeesuse kuu ja kuupäev' Sünd on teadmata, määras kirik neljanda sajandi alguses kuupäevaks 25. detsembri. See vastab Rooma kalendri talvise pööripäeva kuupäevale.
Tegelikult pärineb termin "jõulud" sõnast "Kristuse missa". Missa (mida mõnikord nimetatakse armulauaks või armulauaks) on koht, kus kristlased mäletavad, et Jeesus suri meie eest ja ärkas seejärel ellu. Jumalateenistus “Kristuse missa” on ainus, mis on lubatud pärast päikeseloojangut (ja järgmisel päeval enne päikesetõusu), nii et inimesed peavad seda keskööl. Nii saame nime Kristuse missa, lühendatuna jõuludeks.
Nüüd oleme teada, kuidas jõulud tekkisid, kuidas on lood mõne traditsiooniga?
jõuluvana
Jõuluvana päritolu pärineb 3. sajandi mungast nimega St Nicholas, kes sai tuntuks oma lahkuse ja suuremeelsuse poolest. Legend räägib, et ta andis kogu oma varanduse vaestele ja pühendus laste aitamisele.
Meile täna tuttav jõuluvana viitab valge habemega härrasmehele, kes on riietatud punasesse ülikonda, millel on must vöö ja valge karvkattega ääris, mustad saapad ja pehme punane valge karvakattega müts. Jõululaupäeval sõitis ta oma põhjapõdrasaaniga, sõites korstnast uksest ukseni majja ja pani siis salaja lastele voodite äärde või sukkade täitmiseks kingitusi või kuhjatas üllatuse kamina juurde jõulukuuse alla.
Jõulupuud
Läänlased peavad punast ja rohelist jõuluvärvideks. Jõulude saabudes kaunistatakse iga majapidamine jõuluvärvidega. Punane tähistab lilli ja küünlaid, roheline aga jõulupuu. See on igihaljas puu, sageli mänd või kuusk, mis on jõulupidude osana kaunistatud tulede ja kaunistustega. Jõulupuud võivad olla värskelt lõigatud, potis või kunstlikud ning neid kasutatakse nii sise- kui ka välikaunistustena.
Väidetavalt pärineb jõulupuu keskaegsetest religioossetest näidenditest Saksamaal. Nendest näidenditest oli populaarseim näidend “Paradiis”. See algas inimese loomisega, tegi esimese patu ja näitas Aadama ja Eeva väljasaatmist paradiisist (Eedeni aiast). See lõppes tulevase Päästja lubadusega, mis muutis näidendi jõulude ajal eriti lemmikuks. Lavastuses kujutas Eedeni aeda kõige sagedamini õuntega riputatud ja küünaldega ümbritsetud kuusk.
Carol laulab
Euroopas lauldi esmakordselt laule tuhandeid aastaid tagasi, kuid need ei olnud jõululaulud. Need olid paganlikud laulud, mida lauldi talvise pööripäeva pidustustel, kui inimesed tantsisid kiviringe.
Esimesed jõululaulud kirjutati 5. sajandil. Algselt ladina keeles koostatud need sisaldasid peamiselt teoloogilisi teemasid, nagu Milano peapiiskop Ambrose kirjutatud Veni redemptor gentium. Tänapäeval lauldakse kristlikel jumalateenistustel regulaarselt laule.
Laulud saavutasid pärast reformatsiooni populaarsust riikides, kus protestantlikud kirikud tõusid esile, kuna tuntud reformaatorid, nagu Martin Luther, kirjutasid laule ja julgustasid neid jumalateenistusel kasutama.
Jõuluõhtusöök
Kuigi jõuluõhtusöögiks pakutavad toidud on pereti erinevad, on tüüpilisteks roogadeks esmaklassiline ribi, küpsetatud sink ja kalkunipraad kuni kammkartulini, roheliste ubade pajaroog ja jõhvikakaste.
Ükskõik, kus te ka poleks ja missuguseid traditsioone järgite, soovime teile kauneid jõule ja kõige rõõmsamaid pühi.


















